[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

keerama ‹keerata 48›

1. midagi keskpunkti v. telje ümber liikuma panema v. selles suunas nihutama; teisele küljele pöörama. Keerab lukus võtit. Keerab kruvikeerajaga kruvisid paika. Keeran kraani ja vesi hakkab jooksma. Lampi tuleb uus pirn keerata. Keerasin pudelil korgi pealt. Autojuht keerab rooliratast. Keerab sõrmega telefoniaparaadi ketast. Keeras vänta, vändast, nuppu, nupust. Lukk on vist rikkis, võti ei keera hästi. Keeras kausi lauale kummuli. Keera veidi lampi, et valgus otse lauale langeks. Maie keeras pannkoogil teise külje. Keerasin järgmise lehekülje. | (tegelikku objekti märkimata). Ust lukku keerama. Keerab elektri põlema. Keerasin lambitahi kõrgemaks. Keera tuli surnuks, väiksemaks! Keerasin kella käima, raadio mängima. Raadio on keeratud muusikakanali peale. *.. ta keeras tammepakusse oherdiga augu .. F. Tuglas. || (seoses isiku v. olendi asendi muutumisega). End kõhuli, külili keerama. Keerab end voodis küljelt küljele. Magaja keeras teist külge. Haige keerati teisele küljele. Keerab pead, kaela. Keera selg! Ta keeras näo kõrvale, tulijatele pahaselt selja. Minu ees istuja keeras tagasi vaatama. Kutsikas keeras enda selili. | piltl. *.. sõda keeras elud neetult segamini. P. Kuusberg. || kõnek (pikaliheitmise kohta). Keeras end pärast sööki koikusse siruli. Kui ära väsis, keeras magama. *Sass läks tagasi tuppa, keeras naise kõrvale voodisse .. R. Sirge.
2. midagi poolkaarde v. kahekorra painutama v. vajutama, kokku rullima, rõngasse painutama vms. Keerab vaiba, käsikirja rulli, riide kahekorra. Ta keeras riided pampu, puntrasse. Keerab endale vatijopi pea alla ja heidab pikali. Keeras endale vaiba ümber keha, keha ümber. Naised keerasid ojast läbiminekul seelikuservad värvli vahele. Tüdruk keerab lokke pähe. Naisel olid juuksed kukla taha krunni keeratud. Kikki keeratud vuntsid. Müüja keeras lilled, pudeli paberisse. Keeras raamatud ajalehe sisse ja sidus kinni. Kapsas hakkab pead keerama 'pead looma'. || midagi sellise tegevusega valmistama. Plotskit, pläru, vilkat keerama. Võttis taskust tubakakoti ja keeras endale suitsu. Lepakoorest keeratud karjapasun. Kasetohust keeratud torbik. Traadist keeratud käevõru.
3. millelegi v. kellelegi teist suunda andma. a. (liikumisel). Keeras hobuse suurelt teelt kõrvale vaiksele külatänavale. Ta keeras paadi paremale. Kapten laskis laeva nina vastu tuult keerata. | kõnek (ainult 3. isikus ühenduses ilmastikuga). Öösel keeras tuule lõunasse. Hommikuks oli ilma teiseks keeranud. b. piltl. Jüri keeras jutu teisale, teise asja peale. Püüdsin ütlust naljaks keerata. Ta püüdis kõike kadedate inimeste kiusuks keerata. Ole temaga ettevaatlik, ta võib veel kogu asja untsu, tuksi keerata. *Keeravad halvemal juhul veel asja nii, nagu oleks ta soodustanud, kasutades oma ametivõimu .. A. Valton. *.. sinu viha mõtles ta Mardi ja meie vastu keerata. E. Rannet.
4. oma suunda muutma, endisest suunast kõrvale kalduma. a. (liikumisel). Minge otse, ärge teelt kuhugi kõrvale keerake! Keerake selle kilomeetriposti juurest vasakule! Seenelised keerasid tee pealt metsa. Keerasin ümber nurga vaiksesse põiktänavasse. Teekäijad keerasid maanteeäärsesse majja jooma. Ta keeras tuldud teed tagasi. Vihastus ja keeras kannapealt minekule. Auto keeras metsateele. Heinakoormad keerasid tee pealt küüni ette. Tuul keerab (lõunasse, itta). b. (ilma liikumiseta). Tee keeras paremale, mäest alla. Suurelt teelt keeras kõrvale mitu väiksemat teed. Rada keeras peagi padrikusse. Selles kohas koridor keerab. c. piltl. Meeste jutt keeras varsti poliitikale. Ilm keeras sajule, vihmale. *Oleks võinud ikka paar päeva oodata ja vaadata, kuhu ilm keerab. E. Raud. || kõnek hakkama (midagi tegema). *Nii nad leppisidki, ilma leppimata, nagu nad tookord ilma tülitsemata olid tülli keeranud .. L. Hainsalu. *Kaks vana inimest keeravad korraga kaklema, hakkavad vastamisi viha kandma .. A. Jakobson.
5. kõnek virutama, äigama, lööma. *Rolf hakkas kõnelema .. viimasest poksivõistlusest, kus lätlane keeranud osavasti meie omale hirmsa haagi .. M. Metsanurk. *.. Imbi ei saa ometi aiateivast võtta ja talle keerata mööda koibi .. H. Raudsepp.
6. piltl ässitama, üles keerama. *.. ta keeravat juba niigi altkulmu vaatavaid mõisatöölisi veelgi rohkem paruniproua vastu. E. Rannet.
7. kõnek (südamepöörituse, südame pahaksmineku, iiveldustunde tekkimise kohta). See toit oli nii vastik, et võttis sees keerama. *Terve kauss oli konte täis ja neid võis nii kaua imeda ja puhastada, kuni sees hakkas keerama .. R. Saluri.

alla keerama

1. allapoole pöörama. Keeras mütsikõrvad, särgikrae alla.
2. kõnek mingist suunast (näit. tee pealt) kõrvale pöörama. *Alles suurelt teelt alla keeranud, jäi ta vanemaid järele ootama. V. Gross.

ette keerama

1. suuna muutmisega kellelegi v. millelegi tee peale ette siirduma. Ta keeras mulle tee peale ette. Mootorrattur keeras ettevaatamatult tagant tulevale autole ette.
2. keerates ette ajama, ette lükkama (näit. kellaosutit). Keeras kella mõne minuti ette.
3. suitsu valmis keerama ja ette panema. Mees keeras endale suitsu, plotski ette.
4. kõnek ette rääkima. *Kes seda teab, mis teisel päeval .. vanainimesele ette keerati. I. Sikemäe.

[midagi] hinge alla keerama vt hing [1]

[kelle(l)gi] kaela (kahekorra) keerama vt kael

keresse ~ kerre keerama vt kere

keret maha keerama vt kere

kihva keerama vt kihv

kinni keerama

1. midagi lõpuni keeramisega sulgema v. kinnitama. Keerab kraani kinni. Keeras raadio kinni. Keeras ukse kinni 'keeras ukse lukku'. Keera see kruvi, mutter kinni!
2. kõnek ära sööma v. jooma, nahka panema. Keeras kausitäie suppi üksinda kinni. Näljasena keeras kinni kõik, mis ette anti. *„Säh, keera kinni!” pakub ta mulle klaasi viinaga. J. Lapp.

kokku keerama

1. kokku murdma, kokku rullima vms. Keeras paberilehe kahekorra kokku. Keerake lipud ja loosungid kokku! Keerasin teki ja linad puntrasse kokku.
2. kõnek hunnikusse, ühte paika kokku ajama, kokku paiskama, kokku keerutama. *Näe, keerab sealt kirdest päris vihast värvi pilvi kokku. E. Rannet. || piltl midagi segast v. halba põhjustama. Teda ei või lasta omapead tegutseda, mine tea, mis jälle kokku keerab. Uuel töödejuhatajal andis tükk aega klaarida, mida ta eelkäija oli kokku keeranud. Mine tea, mis jama ta jälle kokku keerab. *Anna sihukesele masin kätte, keerab ilmtingimata mõne prohmaka kokku, nii et siga kah ei söö. R. Kaugver.

(kõiki) kraane kinni keerama vt kraan

lahti keerama

1. keeramisega avama. Keerab kraani lahti. Kruvid, mutrid tuleb lahti keerata. Keera raadio lahti! Keeras ukse (lukust) lahti. Võti ei keeranud lukku lahti.
2. kokkumurtud, kokkukeeratud, kokkurullitud seisust lahti tegema. Keeras paberirulli lahti. *Ta tõmbas püksi tagataskust kokkumurtud ajalehe, keeras selle lahti, vajus ninapidi lehte. R. Sirge.

maha keerama

1. alla keerama (1. täh.) Särgikrae on maha keeratud.
2. kõnek nupust keerates (1. täh.) midagi vähendama v. välja lülitama. *Juht keeras gaasi maha ja juhtis paadi ninaga silda. V. Rähn.

nina vinklisse keerama vt nina

[midagi] pea peale keerama vt pea

pers(s)e keerama vt perse

pintslisse keerama vt pintsel

ringi keerama

1. tuldud suunda tagasi keerama, vastupidisesse suunda keerama, ümber keerama. Keeras ringi ja hakkas tagasi minema. Tal oli tahtmine kannapealt ringi keerata. Kitsas käigus oli vaevu ruumi end ringi keerata. Auto, buss keeras ringi. Vanamees keeras hobuse ringi ja logistas kodu poole tagasi.
2. täisringi v. -ringe keerama. Kruvi, mutter keerab ringi.

sisse keerama

1. (suure) tee pealt kuhugi kõrvale v. kellegi juurde sisse minema; mingist üldisest suunast kõrvale, kuhugi sisse pöörduma. Ta keeras õueväravast, teeotsast sisse. Nägin, kuidas ta ühte majja sisse keeras. Auto keeras meile sisse. Mootorpaat keeras abajasse sisse.
2. serva sissepoole keerama. Keerab riiet palistades ääred sisse. Varrukasuu tuleb sisse keerata.
3. midagi millessegi keerama (1. täh.) Keera uus pirn, kork sisse!
4. juukseid lokirullide ümber keerama. Keeras pärast vanni rullid sisse.

välja keerama

1. midagi millegi seest keerates (1. täh.) välja võtma. Keeras pirni, korgid välja.
2. mingist suunast v. asendist teisale keerama. Keera auto siit pori seest välja, muidu jääme veel päris sisse! Suusanina keeras rajalt välja. *Ta silmitses vagusid, mis sahahõlmade kolmik traktori taga välja keeras. E. Rannet.

ära keerama

1. mingist suunast, teelt, asendist kõrvale keerama. Ma keeran siit, järgmisest tänavast ära. Oota, ära keera oma pead ära! Sai veel end hoobi eest ära keerata. Varsti keerab rada ära paremale. *Noh, kui tuult kagust ära ei keera, läheb lausa kuradiks .. R. Vellend. | piltl. *Mida küll leidis Marii selles kandilises Kristuses, et talle mehele läks? Selles asjas keerab naistel vahel ära. E. Tegova.
2. keerates (1. täh.) välja lülitama. Keerasin tule ja raadio ära.

üles keerama

1. millegi vedru töötamiseks, käivitamiseks pingule keerama. Kella üles keerama. Vedru on viimase võimaluseni üles keeratud. Üleskeeratavad mänguasjad. *Maua ei saanud pidama, oli otsekui üles keeratud, juttu üle pea. A. Vanapa.
2. piltl kõnek millekski v. kellegi vastu üles ässitama. Tahab meid sinu vastu üles keerata. Eit hakkas ise vastu ja keeras ka teised naised üles. *.. laudanaised aga keeravad su oma kädinaga üles ja sina tood või taevalakast põhud alla. O. Anton.
3. mingi riietuseseme alumist serva v. osa ülespoole, kõrgemale keerama. Keerab käised, särgivarrukad üles. Mees keeras mantlikrae, mütsikõrvad üles. Poiss keeras läbi oja minekuks püksisääred põlvini üles. *Tädi väljub praegu toast, kummagi käe otsas seasöögipang, pealmine seelik üles keeratud. L. Tigane.
4. mingist suunast kõrvale (kõrgemale) minema. Siit keerab rada üles mäkke. Ma keeran järgmisest tänavast üles.

ümber keerama

1. teise külje peale, kummuli keerama. Parv keeras end ümber ja mehed uppusid. *.. ratassahk keeras kriginal mulda ümber. R. Sirge.
2. tuldud suunda tagasi keerama, vastupidisesse suunda keerama, ringi keerama. Keeras kannapealt ümber ja läks. Autol pole siin ruumi ümber keerata.

[kedagi] ümber sõrme keerama vt sõrm

lahti ‹adv›
‹koos nii olukorda kui ka üleminekut märkivate verbidega›
1. avatud seisundisse, avatuks; avatud seisundis, avatuna. Uks läks lahti. Uks on (pärani, ristseliti) lahti. Akent, ust, väravat, luuki lahti tegema, lükkama, tõmbama, kiskuma. Karbi kaas kargas lahti. Tegi, lõi raamatu lahti. Kiri on lahti võetud. Mantli hõlmad eest lahti. Nööpis pintsaku lahti. Vedas tõmbeluku lahti. Kotisuu on lahti. Tõmbab laualaeka lahti. Silmad on lahti. Haige tegi silmad lahti. Magab, suu lahti. Õied on lahti. Tulbid hakkavad lahti lööma, õisi lahti ajama. | piltl. Tänaval tuleb silmad ja kõrvad lahti hoida. Hing, meeled kõigele ilusale lahti. || tööks, asjaajamiseks, tegutsemiseks avatud v. avatuks. Mõned poed on ka pühapäeviti lahti. Kantselei on lahti kella üheksast. Mis kellani on muuseum lahti? Mis kellast, millal kaubamaja lahti tehakse? Remont on valmis ja pood jälle lahti. Keera, tee raadio, televiisor lahti. Keeras, tegi kraani, duši lahti. Kes jättis kraani lahti?
2. millestki katvast vabaks v. vaba; millestki täitvast tühjaks v. tühi; ant. hrl. kinni. Kohvrid pakiti lahti. Osa asju on veel lahti pakkimata. Harutas kompveki (paberi seest) lahti. Kartulikuhi kaevati, tehti lahti. Kartulivaod aeti harkadraga lahti. Lõikab konservikarpi lahti. Kougib pudelit, purki lahti. Tegi, korkis pudelid lahti. Kaev oli pealt lahti 'kaaneta' jäetud. Haav on lahti, ei kasva kinni. Haav läks, rebenes uuesti lahti. Võssa kasvanud metsasihid tuleb lahti raiuda. Umbetuisanud teed aeti, lükati, roogiti lahti. Teed, jääauk hoiti lahti. Sillutis, asfalt lõhuti lahti. Kevadtormiga läheb meri lahti. Kas Peipsi on juba lahti? || rõivastest, jalatsitest vabaks v. vaba. Võtab riidest lahti. Koorib end lahti. Rõivastusime, riietusime lahti. Olin juba riidest lahti ja magama minemas. Võta jalad lahti.
3. sellises olukorras v. sellisesse olukorda, et ei ole (millegi külge) kinnitatud, köidetud, et ei ole haardes, kütkes, et liikumine pole takistatud; millegi küljest lahku v. lahus v. ära. Lehm oli enda ketist, lõast lahti tõmmanud. Koer on õues lahti. Laps ei lasknud ema käest lahti. Lase mind lahti. Päästis end rabeldes lahti. Paat on ketist, kai küljest lahti. Nokk kinni, saba lahti. Keeras mutri lahti. Murdis, muukis luku lahti. Tee, keera uks lukust lahti. Ära muugi, uks on lahti. Teeb, päästab vöö, pandla, nööbid lahti. Hammas on lahti, logiseb. Kui käed oksa küljest lahti lähevad, kukud alla. Kiskus end haardest lahti ja põgenes. Krohv, tapeet on seina küljest lahti. Kingal tuli tald (alt) lahti. Värv on tükati lahti ning koorub maha. Leival on koorik lahti. Kalju küljest murdus tükk lahti. Vagun haagiti rongi küljest lahti. Leiba, praadi, torti lahti lõikama. Küpsed pähklid löövad oma tupest lahti. Kevadel läheb puudel koor lahti. Koeral, kassil on karv lahti 'ajab karvu'. || rakkest, rakendi eest vabaks v. vaba. Võta hobune (vankri eest) lahti ja vii talli. Rakendab hobuse lahti. Härjad päästeti ikkest lahti. || eemal(e), teat. vahemaa taha v. taga. Tõukas paadi, parve kaldast lahti. Finišisirgel suutis Jaan end teistest lahti rebida. | piltl. Ei suuda neiult pilku, silmi lahti rebida. End rutiinist, harjunud ükskõiksusest lahti rebima, lahti raputama.
4. (rohkem) laiali, kohevil(e), lõdvemal(e), nii et endine kuju ning mõõtmed hrl. muutuvad; ant. hrl. kokku. Lõi lehviku, vihmavarju lahti. Läheme heinakaari lahti lööma. Laotas lina lauale lahti. Selle söögilaua saab vajaduse korral lahti tõmmata. Vaipa, kaarti lahti rullima. Paberikäär rullus iseenesest lahti. Taigen oli lauale lahti rullitud. Sõlme, kingapaelu lahti tegema. Õhtul päästab ta oma pikad juuksed palmikust lahti. Juuksed palmitseti lahti. Pestud ning kuivanud villad tuleb lahti noppida. Sassiläinud lõnga lahti harutama. Munad on lahti klopitud. Madu keris end lahti. Tõmbab lõõtspilli lahti. Lõõtspill lahti üle rinna. || osadeks, detailideks; osadena, detailidena. Mootorit, masinat, seadet lahti monteerima. Kellavärk on laual lahti, ei oska enam kokku panna. *Tääger oli oma kergekuulipilduja lahti võtnud ja takseeris iga osa tähelepanelikult. P. Kuusberg. || (raha kohta). Vaheta mu sajakroonine kümnesteks lahti. Tee mulle kroon (sentideks) lahti. || piltl (analüüsi, kaalumise v. hindamisega seoses). Probleemi, kunstiteost, luuletust lahti mõtestama. Kirjandi teema on jäänud korralikult lahti kirjutamata.
5. (tee, juurde- v. läbipääsu kohta:) avatud, vaba; avatuks, vabaks; ant. kinni. Rand on tuultele lahti. Eest ära – tee lahti! Noortele on õppimiseks kõik teed lahti. Uskusime, et meile on kogu maailm, kõik võimalused lahti. *Ta avaldas kord ise, et elu on tema ees lahti, et ta saavutab armastust, kuulsust ja au. J. Kärner.
6. kellestki v. millestki vaba(ks) v. ilma. Tüütust inimesest tahab igaüks lahti saada. Lõpuks ometi oleme võlgadest, vaevast, murest, orjusest lahti. Nad said turul kiiresti oma kaubast lahti. Pole raske rahast lahti saada. Halbadest harjumustest lahti saama. Mitte ei saa sellest tundest, kahtlusest, kartusest lahti. Kes lõikuse ajal und armastab, saab leivast lahti. *Kui te Tõmmiku ära viite, siis olen ma korraga kohe piimast lahti .. A. H. Tammsaare. || (sidemete katkestamise, loobumise, keeldumise, äraütlemisega seoses). Ütles ennast oma vaadetest, põhimõtetest, lepingust, pärandist lahti. Salake ta maha, öelge tast lahti. || (ametikohalt, töölt vallandamisega, vabaks saamise v. vaba olemisega seoses). Ta lasti, tehti töölt, ametist lahti. Ta saab varsti sõjaväest, ajateenistusest lahti. Mai lõpul saavad lapsed koolist lahti. Varsti võtan enda töölt lahti. Teda püüti direktori kohalt lahti kangutada. Teomees oli saanud mõisa alt lahti. Ta on nüüd töölt lahti. Jaan hääletati esimehe kohalt lahti. *See on ju hirmus niiviisi: teine saab kohast lahti, ilma et tal vähematki süüd oleks. O. Luts. *Raha ei ole, et liisust end lahti osta .. E. Särgava. || vanglast, kinnipidamiskohast vaba(ks). Lasti vangist, vangilaagrist lahti. Ta sai amnestiaga lahti. Ta oli vahepeal lahti, aga siis pandi uuesti kinni. *„See varganägu siis jälle väljas.” – „Juba aasta aega lahti! ..” V. Lattik.
7. (mingi tegevusega v. selle algusega, puhkemisega v. juhtumisega seoses). Töö, sõit, pidu läheb lahti. Sõda olevat lahti. Noored lõid tantsu lahti. Kusagil on tuli lahti (puhkenud). Kes sellise kõlaka lahti laskis? Külas on jutud lahti, et Jaan pidi Mari pool käima. Tuul lõõtsub – varsti on vihm lahti. Nüüd läheb viljalõikus(eks) lahti. Nii kui kokku saavad, kohe tüli lahti. Heas tujus löödi laulgi lahti. Pillimees lõi loo, polka lahti. Lõime peo, labraka lahti. Siis läks märul(iks) lahti. Laseb nutu, pilli, tönni lahti. Kink võttis lapsel naeru lahti. Mis lahti (on)? – Lahti pole midagi. Mis sinuga lahti on? See pole õige asi, seal on midagi lahti. No küll on lugu lahti! Nüüd on põrgu, kurat lahti! || (laengu detoneerimisega seoses). Püss läks kogemata lahti. Revolver ei läinud lahti.
8. (heasse v. normaalsesse) vormi; (heas v. normaalses) vormis. Häält lahti laulma. Meie korvpallimeeskond alustas puiselt, aga hiljem mängiti end lahti. Selles rollis mängis noor näitleja end toredasti lahti. Ta matemaatikuanne läks alles keskkoolieas lahti.
9. kõnek (kiirenenud rooja-, higi- jm. eritusega seoses). Kõht on lahti. Ehmatas enda kõhust lahti. Saunalaval läheb higi lahti. Iga väikese asja pärast kohe vesi 'pisarad' lahti.

kas (või) malk maast lahti vt malk

keel läheb ~ pääseb lahti vt keel

kruvid on (peas) lahti, üks ~ mõni kruvi on (peas) lahti vt kruvi

kõrvu lahti hoidma ~ pidama vt kõrv

käsi ~ käed on [millegi peale] lahti vt käsi

liimist lahti vt liim

maast lahti vt maa

(oma) toru lahti tegema ~ lööma vt toru

otsa lahti tegema, ots on lahti vt ots [-a]

[kellegi] silmad on lahti vt silm [-a]

silmi ja kõrvu ~ silmi-kõrvu lahti hoidma ~ pidama vt silm [-a]

silmi lahti hoidma ~ pidama vt silm [-a]

[kellegi] silmi lahti tegema, silmad lähevad lahti vt silm [-a]

suud lahti tegema, suu läheb läheb lahti vt suu